Organización de Médicos Indígenas de la Mixteca A. C.

NRI'IAHA, HA NI YA YUCU N'RAVI ICHI ÑUU YAA.

Cuiya n'iimil incientu nhkuxico kuu, nikaskejade kanrarucude nte, ncasa'ata'antaa., te'e ichi ni'ncaiñade jainratade nuhuku ve'e tiñu ini nrihinu, ji'i inkata uni ñuu. suba ncastu'hu tade, jaka cajini nriide nriide, casadee. nte ncacurede castubaatade ncientu nhkuxico xaouni te ji ñaá kasa'nta'ata ja kaku, unixico ja'aoi ñuu kajini de casa nta'atade: jaku kanra kuechshe, cahua'ade yucu, tee cacone si cuechi, ji'in te ka jani ituú.

Jantaca'ade nicu visi ncientu nhkuxico xaouni, te kasa'nta'ata, ten'vita chi visi, nhkuxico nkuú te kasa'nta'ata, stakasatiñututusa: nrinuya oko iñuu tasaku, ñuu nochixtlan okojao, te silacayoapan jahao, san juan copala uxiuú nri'sii nri'sii ñuu cuacode, niku oko'uu ñuu.

Sta kankejasa casatiñu tutusa chin kakejasa ja isho visi jaoho cuiyaa, nunkaskejade canrata nte casa ncasa'ata'antaa, su ba inrasamatade jacajinide. Teniyu chireña, ini ji'in programa niyu nani atencion primaria a la salud, nuni cayu nke kuentade yucu nravi jacanu jinsatatade ñayii, suba maincucu ñashi.

1984

Nuu INI nijakondeé ka sa'ade kasku'uvade nuu yuku nda'avi, ji'in kandukude ñayii tantha, te kajini ndi'in ndiuu'u ja kandasava'ade, ña'a kaskaku suchilulú, tee kaskaku suchilulú, tee kiituñii, tee ntiinda'a, tee ndasava'a ji'in tee gua'a yuku.

1986

Ini ñuu nani Santiago Apoala Nochixtlán ni isho in stañu'u nunikentakoo yuku nda'avi ni kayondeya ñayii, ya'a ni kikoó yuku nda'avi ñuu savi Puebla ji'in ma ñuu savi nunduva, ja nikasa'ade cha'a chi kakunide ja jinkuninuu ñayii nagua kuu yuku nda´vi.

1987

Ni iyo jaku úu jichi yuku nda'avi ni kentakoo yucu ma ñuu savi nunduva ji'in ñuu savi Guerrero. Nuu nikandata'ade niyo kuu ñuu nani San Juan Copala nuu distrito nani Juxtlahuaca.

1988

Jaku uni jichi kandata'ade ja koku yucu nda'avi ñuu savi, niyokuu ñuu nani San Agustín Chayuco nuu distrito nani Jamiltepec.

1989

Tenikasa'ade ini ñuu nani Cuauhtémoc Tayata, nuu distrito nani Tlaxiaco, in nthu'u kakentha'a ini ñayii kajini nuu yuku nra'avi, nuu kenta ñuu savi, kivi niyoku'u 12 ini yoo marzu kuiya1989. Te kivi ni iyo stañu'u nikandata'ade yucu nra'avi, nikandatu'ude ja jinsa'ade in stañu'u jichi ñayii ketha'aini ñuu nunduva.

1991

Ini yoo juniu ñuu nani Tlaxiaco ni iyo in sthañu'u jichi nikandatha'ade jintaka ñayii kajini yucu nravi ka iyoi ñuu ko'oyo, te ni kasa'ade ja nani “Consejo Nacional de la Medicina Indígena Tradicional CONAMIT”.

2001

Tee kakentha'a ini kananide CHOCHO-MIXTECO ni kasa'a va'ade made nani Asociación Civil “XEETATNAA” ja jinsade jindadukude ji'in kokotodee yuku nda'avi.

2003

Ini ñuu nani Cuauhtémoc Tayata Tlaxiaco nikui'i in nuu ka iyo yuku nravi, nukanukoo yuku ndavi, ji'in nika kasthu'ude nuu ñayii yucu ndavi.
Nikasa'ade in Centro de Desarrollo de Medicina Tradicional de la Organización SETANAA tee Nochixtlán, Oax.
Nikasa'ade jaku úu Centro de Desarrollo de Medicina Tradicional de la Organización OMIMA ini ñuu nani San Pedro Ñumi, Nrinuú, Nunruva.
Nikasa'ade in ve'e un kajitude yucu ndavi ini ñuu.

Inicio | Información General | Créditos | ©2005 Julio César Del Río Lozano